Koduaias

Koduaias on ka ikka üht-teist õitsemas. Pühapäeva õhtul peale avatud talusid kihutasime ka maalt läbi, tegime fotokaga paar klõpsu ja täiendasime oma värske aedvilja- ja marjavarusid.

Kaevukünkal on nelkide õied asendunud astilbede ja kõrgete kukeharjadega. Selle kollase kukeharja istutasime kevadel vist meeltesegaduses sellele kohale. Talle muidugi meeldib seal, aga kuidagi riivab silma seal roosa mannavahu vahel.

Meil on ka mõned päevaliiliad, mõned näitavad oma õisi esmakordselt alles sel aastal. Päevaliiliad esialgu ei ole plaanis juurde soetada. Kollane `Double River Wye` kohanes kaks aastat ja nüüd kolmandal aastal otsustas armulikult oma õisi näidata.

Lillakasroosa päevaliilia õit näen samuti esimest korda, nime ei tea, ema kusagil rohevahetusel vahetas.

Tavaline ruuge päevaliilia

Ja üks puhmas tänavu puhkab või ei meeldi talle enam see koht, igatahes ei leidnud ma ühtegi õienuppu.

Lilla liatris alustab, tema järkjärguline avanemine on lummav, eriti õhtutaeva taustal. Valge liatris on veel täitsa avanemata.

Minu hetke absoluutne lemmik koduste siilkübarate seas ´Eccentric´.

Hosta `Stiletto` õied on ka üsna dekoratiivsed.

Ja eelmisest aastast isekülvi teinud moonid

 

Avatud talude päev

Pühapäeval võtsime ette avatud talude külastamise. Oli väga tore päev kus kohtusime paljude rõõmsate ja soojade inimestega. 

Alustasime kohe Tallinna küle all asuvast Loo külast, kus asub Ajaveski. Tehakse seal käsitööd ja kunsti, korraldatakse kontserte jne. Allkorrusel on töötuba ja väike käsitööpood keraamikaga, teisel kohvik ja ülemistel korrustel saab imetleda ümbritsevat loodust ning vaadelda linde. Pererahvas oli lahke ja muhe. Õues müüdi värskelt küpsetatud leiba ja äsja kasvuhoonest korjatud kurki ja tomatit. Soe leib maitses ülihästi.

Seejärel keerasime auto rattad põhja poole ja jõudsime Arli Puukooli Kiiu-Aablas. Rõõmsameelne perenaine lubas lahkelt ringi vaadata ja pilti teha. Ega ma lasknud seda endale kaks korda öelda. Uudistamist jätkus mõneks ajaks. Avatud talude päev oli seekord täpselt päevaliiliate, flokside ja hortensiate õitsemise ajaks sätitud või vastupidi. Oli puid, põõsaid ja lilli.

See roosa Annabel meeldis mulle eriti.

Maranad olid ka täisõites. Teiste aedades meeldivad nad mulle päris hästi.

Kõiki päevaliiliad ei hakka üles riputama, muidu lohiseb postitus väga pikaks.

Sain kolme helmikpöörise õnnelikuks omanikuks ja suundusime mööda rannikut edasi ida poole.

Mõne aja pärast jõudsime tänu GPS-ile õnnelikult Karepa Ravimtaimeaeda. Nagu igalpool varemgi oli ka siin lahke pererahvas, kes selgitas, jutustas, kaevas peenrast välja, pakkus nõiasuppi ja lubas telefoni laadida. Siit edasi liikusime laheda meeleolu ja ravimtaimedest kokku segatud seljavalu leevendava salvi võrra rikkamana.

Karepalt suundusime edasi Mädapea mõisa floksiaia poole, millest Kadakas oma aiapäevikus kirjutas. Oma silm on ikkagi kungingas. Jõudsime täpselt päeva viimaseks aiaekskursiooniks kohale. Perenaine rääkis oma aiast sellise õhina ja säraga silmis, millest eksimatult aiahooliku ära tunneb. Ja oh neid värve ja uimastavat floksilõhna.

Mõnus päev oli. Laps arvas küll, et liiga palju lilli. Aga ikkagi mõnus.

DIY

Eelmisel suvel Muhediku ja Rahmeldaja blogidest inspiratsiooni saanuna võtsime sel suvel ette vanade köögitoolide tuunimise. Töödega alustamisele eelnes muidugi poodides tuuseldamine ja kruntvärvide valimine. Ega see nii lihtne olnudki, küll oli meie valitud kogus liiga väike, et sobivat värvi saaks segada, küll oli sobiv toonpasta otsa lõppenud. Lõimegi Talinna ehituspoes käega ja tegime oma sisseostud hoopis Rakvere Bauhofis kus värviletis oli üks väga asjatundlik ja nobe noor naine, kes soovitud värvid naksti valmis segas.

Niisiis toolide juurde. Alguses nägid nad välja nii:

Toolide vanast lakist puhastamiseks kasutasin lihvimismasina abi, kitsamaid kohti lihvis laps liivapaberiga.

Lõpuks ometi sai lõbusama osa kallale asuda, nimelt värvima. Toolid said selga kahe-, kohati kolmekordse värvkihi.

Minu jaoks olid nad juba värvituna piisavalt valmis, aga sai ju lubatud, et joonistada saab ka. Sellised nad siis said, hobikunstnike tehtud. Natukene kasvades ja harjutades areneb ka tehnika ja tulevad oskused. Valgel toolil on looderohi šablooni abil tehtud (täiskasvanud ei ole nii osavad joonistajad kui lapsed).

Ja siia lõppu üks taburett ka, mis minu meelest lapsel üsna hästi õnnestus.

Juuli esimene kolmandik

Juuli alguses oli puhkus ja koju arvuti taha ei juhtunud. Allpool oleva pildirea laadisin üles telefonilt, kuid blogimine telefoni pisikeste tähtedega on tõsine piin, seetõttu ei üritanudki.

Sel aastal saime tehtud kaevukünka laienduse. Kaevu ümbrus sai välja ja läbi kaevatud, seejärel kindlustatud ja suurte paekividega kaetud, sest meesperel on ühtelugu kaevule asja. Kaevukünka tagant hortensia, sireli ja rabarberi vaheline kolmnurk sai hoolikalt läbi kaevatud ja taimestaud. Kaevu taga aidapoolsesse külge tulid valgeõielised ja hõbedalehelised taimed. Sinna sai veel torgatud kevadel õitsevaid valgeõielisi sibullilli nagu valged kobarhüatsindid, valged nartsisseid ja madalad valged lõosilmad (need muidugi ei ole sibulikud). Lõosilmadest muidugi näeme järgmisel kevadel, on nad veel valged või on sinistega patustanud. Valget jupikest näitan teine kord, kui hea pildi saan.

Künka ja hortensia vahele leidsid endale uue kodu helmikpöörised, kes varem täiesti vales kohas lauspäikese käes kannatasid. Paari nädalaga läkisd juba päris ilusaks, kuna koht tundus neile meeldivat, siis tõin neile kohe kolm uut kaaslast `Marmelade`, ``Caramel´i, ja `Berry Smoothie` näol. Nüüd olen jõudnud natuke seedida ja tundub, et seda peenraserva ona vaja natuke looklevamaks teha, kuidagi järsk jäi.(Kui päris aus olla, siis ostsin veel kolm uut helmikpöörist)

Sääsepirina kontsert....

....grillräimed, uimastavalt lõhnavad kuslapuud ja sirelid on nädalavahetuse alanuks kuulutanud. Täna oli veel mõnulemise õhtu, homme hommikul läheb eestlaslikuks nädalavahetuse rahmeldamiseks. Jagan rõõmu.

Värsked grillräimed

Lõhnav kuslapuu

Vana punane pojeng

Õhtuvalguses imelise värviga vana iiris

Omadega sees

Nädala keskel käisin Tartus. Seekord õnnestus tööasjad niimoodi korraldada, et teise päeva pärastlõunal jäi aega Tartu botaanikaaeda sisse põigata. Aega oli napilt ja tuli piirduda õuekollektsiooniga, aga ma olen vaimustatud. Selline kompaktsus, huvitavad lahendused ja kaunid vaated. Ma olen armunud, täitsa ametlikult. Siia palju pilte ei mahu, aga mõninga ülevaate saab.

Turbapeenar

 Rhododendrum canadense ’Albiflorom’

Tihedaim kuusk

Sama kuusk lähedalt

Terasspeenrad

Trillium flexipex Põlv-kolmiklill

Leeklille ja iiriseküngas