Pühapäev, 31. mai 2015

Mai viimane nädalavahetus pildis

Nädalavahetuse ilmad soosisid jälle aednike aiaaskeldusi. Sai korrastatud püsikupeenraid ning taimi ringi kolitud ja täiesti ootamatult ka üks uus peenar rajatud. Vahepeal olid aega ka fotokaga aiale paar tiiru peale teha.

Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis
Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis
Turkestani tulbi (T. turkestanica) seemnekuprad
Õunapuud on õitevahus, enamik neist valges vahus, mõned kergelt roosakamad ja üks kontrastiks päris punane.
Martsipani õunapuu õis

Paradiisiõunapuu

Laugud on samuti õitsemist alustanud. Karulauk on oma lehtedega terve varakevade toidulauda rikastanud ja nüüd tõmbab pilku suure rohelise taustal oma säravvalge õiega.
Karulauk Allium ursinum
Hiidlauk alles alustamas Allium
Kaheõieline kuutõverohi õõtsub väga nõtkelt ja aristokraatlikut. Heitsin selili maha ja uurisn tema õit kohe natuke lähemalt.
Kaheõieline kuutõverohi Polygonatum biflorum


Kaheõieline kuutõverohi Polygonatum biflorum

Nõgeste värvilised õied püütud pildile pühapäeva pärastlõunal kohale jõudnud vihmas.

Koldnõges Lamiastrum galeobdolon



Iminõges

Valge iminõges
Lamium album L.
Faasseni naistenõges tundub iminõgeste kõrval üsna tagasihoidlik. Peenra korrastamise käigus sai teda liigutatud ja ta hakkas eritama vaevumärgatavat õrna aroomi, mis äratas huvi valdusi inspekteerivas kassis. Päris naljakas oli vaadata kuidas ta nuusutas vaheldumisi naistenõgest ja  lavendlit.
Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii

Täiesti ootamatult tuli ema välja ideega hostadele peenar kaevata. Eelmisel aastal maale kolitud hostad said tol hetkel vaba pinna suhteliselt päikeselises ning savises pinnases. Ega see neile väga ei meeldinud. Otsustasime hostad ära kolida ja nende alt vabanevale kohale kolida juurde päevakübarad. Hostapeenra asukohaks sai suhetliselt varjuline ja niiske pinnasega aidaots. Maa osutus suhteliselt kergelt kaevatavaks. Laupäeval õhtul sai peenar valmis kaevatud ning pühapäeva hommikul otsustasime kolima hakata. Kaevasime hostad välja ja paigutasime kohale. Siis katsin peenra vastavalt parimate aiablogijate blogidest nopitud tarkuseteri järgides ajalehtedega, niisutasin korralikult, et nad üksteise vastu kleepuksid ning katsin lõpuks männikoore multšiga.  Loodan, et sai umbrohuvaba peenar ja kitkumisega seal tegeleda ei tule. Kui õnnestub, siis äkki õnnestub ema ka multšiusku pöörata. See siis siin katselapp. Selline ta siis sai.



Lõppu midagi kuldkollast ka. Pühapäevases vihmas pildistatud rapsipõld.


Pühapäev, 17. mai 2015

Nädalavahetuse ilmad olid kui aedniku unistus. Reede öösel sadas vihma ning laupäeva varahommik oli nii vaikne ja selge. Maa auras ja ööbikud laksutasid (ei kostnud ühtegi muruniidukit ega muud mootorit). Täpselt paras ilm aiatöödeks. Ema valmistas ette juurviljapeenraid ja mina nohistasin seal samas lillepeenraid puhastades. Mõlemad vaikselt oma mõtteid mõlgutades. Hommikuses õhus oli selgelt tunda kevade lõhna. Sellist tabamatut, aga tuttavat... Selle tuttava kevadlõhna mõned komponendid õnnestus ka kindlaks teha, need olid valgete nartsisside ja kreegiõite aroom ning midagi lisandus ka õitsvalt vahtralt.

On tulbiaeg:


 
 
Võrdluseks ka google poolt töödeldud pilt
 
 
 
Lapsepõlve muretust tuletab meelde meelespeamuru.
 




Siia lõppu ka päästmist vajavad püvililled, kes vapralt umbrohu ja tigude kiuste uhkelt õitsevad. Sel aastal leiavad nad koha uues rajatavas lillepeenras.





Pühapäev, 3. mai 2015

Mai saabumine

Mai saabus päikesekiirtes valsiviisi saatel. Nartsissid juba rivistuvad peoks ja sätivad oma kostüüme.