Aedniku dilemmad

Sügisega saabuvad ka erinevad seltskondlikud kohustused ja terveks nädalavahetuseks maale ei jõuagi. Seekord jõudsime maale laupäeva õhtul kella seitsmeks. Haarasin kohe fotoka ja suundusin aiatiirule, et kiiresti kahanevas päevavalguses veel midagi pildile püüda. Aednik tuli natuksese aja pärast uurima, et kas lapselaps sõitis seekord üksi kohale. 

Seekordse pildijahi tulemused:

Harilik füüsal Physalis alkekengi

Hiina nelgid, vist kõik samast pakist

Eriti uhke on Aednik Rakverest, Eesti Sordiseemnest ostetud fuksia beebitaimedest kasvanud kaunitaride üle, mis lõpuks õied avasid.

Fuksia (Fuchsia)

Kui suvised püsikud on lõpetanud, annavad peenras sügisel tooni suvikud; peiulilled, tubakas... Tubakas sattus peenrale eksituse tõttu, aga kui ta juba sinna sai, siis las õitseb..

Põllu- ja metsaservas oli ka pilgupüüdjaid: 

Hilise õiega harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Ja ammu õitsemise lõpetanud ahtaleheline põdrakanep (Epilobium angustifolium)

Hiljem tegime Aednikuga pannkoogilõhnalises köögis järgmise päeva aiatööde plaane. Kirja sai kaevukünka üles kaevamine, mis suvel erinevatel põhjustel edasi oli lükkunud. Aednik mõtiskles, et künka kaevamine läheb ruttu, ainult selle kitsenela välja kangutamine saab väljakutse olema.
Järgmisel hommikupoolikul peale mõnusat kohvitamist asusime tegudele. Kuni mina aedlemiseks sobivaid riideid otsisin, oli Aednik juba kaevukünkal labida maasse löönud. Täis entusiasmi ja tegutsemistahet astusin ligi (valmis kaevamiseks ja mullas tuhnimiseks) ning leidsin Aedniku mõtliku ja kahtleva näoga peopesal juurejuppi uurimas. Ilmselgelt ei olnud ta valmis, et ma suure hooga ja valimatult hakkan juurekesi minema loopima. "Ma kaevasin sinu peenra otsa jupikese juurde, sa mine pane sinna lillesibulad maha," soovitas ta sõbralikult. Võtsin silbulad ja läksin mujale siblima. Aednik jäi kaevukünkale. Mõne aja pärast, kui lillesibulad maha oli pandud, otsisin tegevust lähedal asuvast lillepeenrast umbrohtusid välja sikutades. Selja tagant kostis Aedniku köhatus "Ma rohiksin seda peenart ise, mul on siin sõrmkübar tittesid külvanud" Sikutasin välja veel mõne tuttava umbrohu ja jätsin selle peenra rahule. Kuna aednik oli juba aia teise otsa tulnud, siis demonstreeris ta mulle ühe peenra peal kahte uut taimehakatist: " Ma ei tea mis need on, aga ühegi mulle tuttava  umbrohu moodi nad pole." Eks kevadel ole näha, kas on tegemist mingi tundmatu seemnest kasvanud püsiku või hoopis umbrohuga.

Siis kostis toa poolt hüüe "Vanaemaaaaa, tule tuppa!!!" Aednik seadis sammud toa poole, sest ju nii tungivalt nõuti. Kell oli kahele lähenemas ja noorem põlvkond leidis, et midagi süüa ja midagi head oleks ka vaja. Aednik kehastus vanaemaks ja pani pärmitaigna kerkima.

Lugesin Aedniku peenetundelisest vihjest välja, et kaevuküngast mul endal torkida ei tasu, seetõttu veetsin õndsa tunnikese mägisibulate ja padjandtaimede vahelt umbrohtu kitkudes. Lõpuks kutsus pirukalõhn tuppa. Kitsenelapõõsas jäigi seekord välja kaevamata.