...jäid mul nägemata, aga sain selle nädala positiivse ematsiooni hoopist etenduselt. Nimelt käisin eile õhtul vaatamas tantsuetendust Lord of the Dance `Dangerous Games`. See ei olnud pelgalt tantsuetendus, see oli lavale toodud suurejooneline muinasjutt. Siin on kasutatud moodast videotehnikat, 3D- ja holograafilisi efekte. Taustaekraanil ja laval toimuv tantsijate liikumine oli väga kaunilt muusikaga seotud. Tantsijad on noored, ilusad ning tohutult andekad. Ning silmnähtavalt tohutult tööd teinud. Kogu tants on täpne, kaunis, sünkroonis ning liigutused sujuvad ja väljapeetud. Kogenematule silmale tundus, et nad ei teinud ühtegi valet sammu. Show on stepptantsu ja kordeballeti segu, mille vahepalades löövad kaasa ka viiuldajad, föödimängija ning laulja. Lauljal on väga omapärane ja võimas hääl ning sobib etendusse nagu valatult. Ja iiri muusika tekitas tunde, et kusagil siiski on haldjad...ja hea ja kurja võitlus. Ja võidab ikka headus ja armastus.
Internetiavarustesse on sellest etendusest ka väike lõik tehtud.
Läbi hilisõhtuse linna koju sõites tundsin suurt rahulolu ja rõõmu!
Iiri folkloor, see on tõesti muinasjutt, nii helis kui pildis kui lugudes ja mingil põhjusel kuidagi lähedane, räägitakse ju ka eesti-iiri sugulusest :D
VastaKustuta